Keermed

Keermed määratakse kasutatud keerstandardi, keermete nimiläbimõõdu ja keermesammu järgi. Keermesamm tähistab kaugust kahe järjestikuse keermetipu vahel mööda keermete telge, näidates kaugust, mille võrra kruvi ühe pöördega edasi liigub. Tavapäraselt kasutatakse termineid "standardne keere" ja "peenike keere", kuid "jäme keere" ja "peenike keere" on samuti vahetatavad.

Keermed võivad olla valmistatud lõikamis- või vormimismeetoditega, näiteks keermelõikurid või keermesfreesid, samuti treimisega, või välimisi keermed võivad olla valmistatud kiirterasest keermelõikuritega (keermelõikurid), kuigi need meetodid on nüüd peamiselt kasutusel keermete puhastamiseks.

Keermed on kasutusel mitmesugustel eesmärkidel, nagu osade kinnitamine, liigutamine või reguleerimine. Neid leidub kõige sagedamini poltidel ja mutritel. Poltide põhiülesanne on hoida erinevaid kokkupandud struktuure koos, ja poltühendus peab taluma projekteeritud koormust.

Kõige tavalisem polt tänapäeval on kuuskantpolt klassiga 8.8 vastavalt metrootsüsteemile (ISO). Tavaliselt on polti peale märgitud ainult tugevusklassi number. Metrootsüsteemi M-keere on osa üldisest SI mõõtmissüsteemist. Poldi peale märgitud tugevusklassi esime number tähistab nimitugevust N/mm² sadades. Näiteks 8 tähendab 800 N/mm² ja punktijärgne number tähistab kümnekordset alumise voolavuspiiri ReL (või voolavuspiir Rp0.2) ja nimitugevuse Rm suhet. Tugevusklassid metrootsüsteemi keeretes hõlmavad 4.6, 4.8, 5.6, 5.8, 6.8, 8.8, 9.8, 10.9 ja 12.9. Teadmistega kruvi suurusest, tugevusklassist ja muudest tehnilistest omadustest saab arvutada koormust, mida see võib taluda ilma kahjustusteta, ja sobivat pingutusmoment. Kuuskantkruvid on tavaliselt valmistatud legeerterasest, tehes need sobivaks kõrgema tugevuse nõuetega rakendustes. Kõige sagedamini esinevad tugevusklassid kuuskantkruvides on 10.9 ja 12.9.

Roostevabast terasest poltide märgised erinevad terasest poltide omadest. Märgistuse esimene osa koosneb tähest ja numbrist, mis näitab teraseliiki, nagu A4, kus A tähistab austeniitterast ja järgmine number tähistab minimaalset tõmbetugevust sadades N/mm².

Tollimõõdustiku UN keermestandardi jagatakse samuti jämedateks ja peeneteks keereteks, sarnaselt metrootsüsteemile. Jäme keere on tähistatud kui UNC (Unified Coarse) ja peenike keere kui UNF (Unified Fine). Need märgistused on ka poldi kuusnurgapeal. Poldi peal on samuti tugevusklassi tähistus radiaaljoontega. Mutrite märgistus võib ilmuda lühikeste joontega mööda serva või ühe rõngana ühel poolel. Tollimõõdustiku poltide tugevusklassid ulatuvad 1-st kuni 8-ni, klass 5 on kõige tavalisem, tähistatud kolme radiaaljoonega poldi peal, mis on võrreldav metrootsüsteemi poltide tugevusklassiga 8.8. Aeg-ajalt võib UN poldi peal näha üht tähte S, T või V, mis on Briti tugevusklassi märgistused, kus S vastab klassile 5.

Keermete tuvastamiseks kasutatakse tavaliselt nihik- ja keermemõõdikuid. Nihik mõõdab keermete välis- või siseläbimõõtu, samas kui keermemõõdik määrab keermete profiili ja sammu. Selle teabe abil saab kindlaks määrata spetsiifilise keermeliigi. Keermete tootmiseks kõige tavalisemad mõõtevahendid on keermemikromeeter ja keermeniihik, mis mõõdavad keermete sammu läbimõõtu. Suuremaseeriate puhul kasutatakse keermemõõtjaid keermete ülemise ja alumise piiri nõuete täitmise kontrollimiseks.

Camcut'i keermetabelid pakuvad sammudiametreid lisaks välis- ja siseläbimõõtudele ning muid olulisi tootmismõõtmeid kõige tavalisemate keermestandardite jaoks, nagu ISO metrootsüsteem ja peenike keere (ISO 261 ja SFS-ISO 965-1), MJ keermed (ISO 5855), tollimõõdustiku UNC, UNF ja UNEF keermed (ASME/ANSI B1.1), G-, BSF-, Ww- ja NPT-torukeermed (SFS-ISO 228-1 ja ANSI/ASME B1.20.1), TR-trapetsikujuline keere (DIN 103 ja ISO 2904), Rd ümar keere (DIN 405-1 ja DIN 20400, PG torujuhtme keere (DIN 40430), BA-keere ja S-keere (DIN 513).